WHV teine aasta: Sihtpunkti! Warren..

Tamworthis leidsime googlei abil õnneks kiirelt endale ööbimise. Selleks oli üks päkker mis oli küll päris väike, aga õnneks leidus meile ruumi. Ega me seal suurt midagi ei teinudki.. saime kohale nii 19 aeg, läksime tuppa, olime arvutis ja niisama rääkisime juttu ja 22 umbes oli une aeg. Äratus oli siis 7, et vähemalt 8 startida. Kõik läks plaanipäraselt. Seekord otsustasin ise rooli minna kuna lõpuks ometi eelnev õhtu ei olnud pidu enne pikka sõitu :-D Tegelikult ei ole Marisel midagi selle vastu, et ta siiani sõitis vaid pigem talle meeldib, et on mida teha. 360km oli vaja seekord sõita, saime 4h hakkama. See tee oli vähemalt enamjaolt koguaeg otse mitte nagu eelneval päeval- käänulised ja mägised. Ilm oli ka mega, mulle nii meeldivad hommikud, kui päike on soe ja taevas on selge siis on ju lausa lust ärgata vara. Loodus on ikka ka vinge siin. Kindlasti ma ei oska seda enam nii palju märgata nagu päris Aussi aja algul kuid siiski- need hiigel mäed ja erinevad puud, loomade karjad põldudel jne. Aga kõik on nii halliks läinud..sügis tõesti käes kahjuks. Kohale saime nii 12 aeg, mõtlesime siis, et me ennem ei helista oma sõbrale, kui oleme täitsa kohal, sest tahtsime veel mingi söögi seal kuskil teha. Kohale jõudes siis aga avastasime, et see linn ongi tõesti mega väike, et söögikohta me ei leidnudki! No tegelikult ikka vist paar tk on, aga need olid kinni kuna oli easter Monday, aga kiir söögikohti siin võib ainult unes näha. Siis järgmine avastus oli see, et meie telefoni operaatorid siin ei levi! Ohohoo eksole.. läksime siis ühe toidupoe ette, et kelleltki telefoni laenata. Maris siis läks poodi sisse ja küsis müüjalt kes ta office´sse juhatas ja sai siis lõpuks sõbra kätte kes meile vastu sõitis ,et meid kohale juhatada. Meie uus kodu siis asub 11km „linnast“ väljas(2200 inimest elab selles linnas). Esma mulje oli kõik veidike shok meie jaoks.. maja siis on selline üsna vana, aga mis seal ikka..ei ole ma just ei tea mis preili eksole (eks me oma viimase uhke majaga olime küll juba harjunud:D) aga siiski oli algus veidi silmi pööritav. Saime valida 2 toa vahel, kas siis väike kapiga või suurem kapita. Võtsime suurema, kuna siin vaip maas ja valgus parem ja kuidagi tundub väheke normaalsem. Toas siis meil on 2 voodit ja muud ei olnudki :D saime siis suurest toast endale ka laua kuhu peale panime riided ritta..nagu kapp ilma usteta:D. Kohvrid panime ära nurka ja enamus riideid jäid sinna sisse kuna neid lihtsalt ei ole ju siin vaja. Enamus aeg vaja tööriideid kanda ja kui koju tuleme siis piisab ühest dressi paarist ja tudukatest. Köök ja suurtuba on muidu suht okei.. kui kõrvale jätta pisiasi, et meil on siin hiired!!!!!! Ma pidin kreepsu saama, kui Axel teeb köögis kapi ukse lahti ja ütleb „vaadake, siin kapis on surnud hiir“. Ma lihtsalt tardusin ja läksin minema..(omad peaksid teadma milline näriliste paanika mul on. Ma küll ei tea miks ja kuna see tuli..väiksena ju nii fännasin neid) . Õhtul siis ka nägi Maris ühte hiirt..karjatus oli kõva ja hommikul ütles Axel, et üks näriline vudis ta voodis mööda kaela alla. Kõlab vingelt kas pole? Eile magama jäädes siis kuulsime ka igasugu hääli Marisega..vb oli tegu juba meie kujutlus võimega, aga tundus nagu hiireke oleks meie voodi alla olnud. Oleme nüüdseks igasse tuppa muretsenud sellised lõksu moodi asjad, et paned juustu tüki sisse ja kui hiir sinna läheb siis see karbike läheb lukku vms.

Maja kaaslasi on siis meil 2- see sõber kelle kaudu tööle saime (hispaanlane Axel) ja Soome kutt Toumas, tore ka Soomlastega siin rohkem suhelda J Maja ees siis algavad lõputud cottoni põllud ja üle tee on see suur cottoni tehas kus me tööle hakkame. Kokkuvõttes on tegelikult väga hea, et me nii lähedal elame, saame hommikul kauem magada ja ei pea raha raiskama kütusele. Peame ikka väga tänulikud olema Axelile, et ta meie heaks nii palju teinud on..et sellise töö saime ja elamise ka nii lihtsalt saime. Elamise eest meilt raha ka ei taheta (milline boonus on veel see kuna Stantis oli meil üsna kõrge üüri hind) ainult vee eest peame maksma, aga see on umbes mitte midagi.