Kui aeg siin nii kiiresti edasi läheb siis olen ma juba
varsti kodus! Juba ongi läbi teine töö nädal ja üldse saab siin oldud juba kuu
aega..6 x nii palju veel siis jäänud:D.
Öötöö kohta siis nii palju, et mulle see vist ikka ei
meeldi.. Marisel ei olnud probleeme ühelt rütmilt teisele minemisega, aga mul
esimesed ööd olid üsna kohtutavad kuna enne esimest ööd ärkasin juba 9 hommikul
üles ja üsna raske oli siis end terve öö üleval hoida. Mõne päevaga sai ka minu
magamise graafik õnneks paika. Ööd on ka meil üsna jahedaks läinud, et ka sp ei
meeldinud mulle öösel tööle minna. No õnneks meie töötame siseruumis kus on AC
olemas, aga vahel peab ikka teistesse ruumidesse minema siis tunned seda karget
külma õhku! Ja enamus teised peavad töötama avatud ruumides..uuh kui kahju
neist. Üldse nii naljakas on see, et päeval on 25-29kraadi sooja ja siis öösel
langeb temperatuur 5-8 kraadini.
Esimesed 2 ööd oli mingi uus naine meile saadetud, et
teda õpetaksime. Ta siis on nö call in piff ehk kui keegi haigeks jääb või ei
ilmu tööle siis on kohe keegi võtta. No nii saamatu ja midagi ei jaganud :D ise
veel kohalik..et keele probleemis nagu asi ei olnud. Ausalt öeldes juba nii
ootasime 3 ööd, et ilma temata olla. Peale seda olime ikka veelgi rohkem rahul,
et kui tublid me ikka oleme :D Saime kiirelt asja selgeks ja ei ole mingid
uimased.
Ja hiire saaga meil ka endiselt kestab.. Toumas siis on
mitu korda töö juurest mürki toonud ( need lõksud mis ostsime ei meeldi neile
üldse) ja juba mingi 6 pakki!! Ja kõik on ära söödud.. üks õhtu siis istusin
diivani peal ja järjest rohkem hakkasin mingid lehka tundma:D ütlesin siis
Marisele, et see meenutab surnud hiire haisu või midagi kahtlast..:D asusime
siis diivani aluseid läbi vaatama ja kardina alla.. muud mööblit meil ju eriti
suures toas pole, aga ei midagi.. Siis Maris vaatas ka korra tv laua alla,
ütles siis, et seal nagu mingi asi on ,aga ei saa täpselt aru mis :D Suskis
siis sealt midagi paberiga , et lükata ühelt poolt teisele poole..mina ise
vaikselt diivanil olukorda jälgides ja siis vopsaski hiire laibake välja ja ohh
seda kiljumist:D Axel siis tuli selle peale oma toast välja ja uuris mis lahti,
seletasime siis asja ja ta mitu korda küsis, et surnud hiir ja teie karjute??
Et oleks siis elus eksole :D haha..aga nii jube oli, õnneks korjas ta selle
üles. Siis teine kord istsusin päeval rahulikult diivanil, kui nägin
silmanurgast kuidas miski vudis mööda koridori meie tuppa. Karjusin siis
Marisele, et õuuuu hiir vist läks meie tuppa! Läksime siis asja uurima.. meil ju
päris palju kotte nurgas ja üldse asjad maas kuna kappe ju pole. Maris siis
susis seal oma kotte mina asja voodi peal jälgides ja kiljudes:D järsku siis
miski vuraski ta kohvri alt välja..üritas siis toast välja saada, aga uks oli
pool lahti ja ta jäi ukse taha lõksu:D siis niuksus seal ja pani tagasi kottide
alla, seekord siis minu omade. Ohh seda minu paanikat, et mingi hiir minu
kottide all!!! Iuuuu… kakkusin siis oma kotte kuidagi endal süda rinnus
puperdas nii jubedalt. Lõpuks ta siis pani minema ja nüüd on meie toa uks
koguaeg kinni. Rääkisin ühele onule töö juures seda lugu siis ta ütles, et kui
me oleme tööl siis hiired käivad magamas meie voodis ja pissivad ja kavad meie
asjadesJ on
alles onu. Ühesõnaga on mul pehmelt siiber neis. On alles elu mul siin.. ela
koos hiirtega- surnud ja elavatega. Nüüd ongi veidi hirm, et nad (ei kujuta
ettegi, kui palju neid siin kokku on) nii palju mürki ära söönud, et varsti
alustavad suremist siin kuskil..loodan, et nad ikka kiirelt välja tulevad mitte
ei mädane kuhugi ära:D täna nägin unes ka neid, see hirm vist nii suur..oli
neid nii palju ja nad üldse ei kartnud meid kuna olid vist mürgi mõju all ja
uimased..prrr.
Aga muidu on elu täitsa ilus ja tore meil siin J eks näis mis need vabad
päevad ka toovad..
No comments:
Post a Comment