WHV teine aasta: Coffs Harbouri 1 päev

Jõudsime siis sihtpunkti nii 19.00 aeg (siin osariigis tund aega kell ees meie vanast ajast, niiet meil nüüd aja vahe 9h, aga te keerate juba pühap kella, et siis jälle 8h :-D). Bookitud oli meil hostel mille leidsime lihtsalt üles. Registratuur minemiseks pidime läbima suure pubi osa kus rahvas hängis, sõi, jõi... esmamulje oli siis et päris huvitav hostel tundub olevat ja rahvast jagub. Toad olid siis pikalt rivis nagu ridaelamu boksid. Meie pookisime endale koha 4 toas. Tuppa minnes aga siis märkasime, et need asjad küll tüdrukute omad polnud..nimelt pookisime me toa just nimelt tüdrukute toas, aga mis seal ikka mõtlesime.. tegime kiire showeri ja läksime randa mis oli 1min kaugusel kohe hosteli taga J Väga mõnus õhtu oli- täiskuu taevas ja loksuvad lained ning hea kaaslane Maris. Otsustasime, et väga pikka õhtut ei tee kuna oli oodata suuri tegusid järgmine päev.. Tuppa tagasi minnes siis tutvusime oma toakaaslastega. Üks oli kohalik 50a mees ja teine oli 21a Saksa kutt. Nad nimelt tööavad mingis heategevus asutuses ja siis reisivad mööda Aussi ringi 8se pundiga ja nende seas oli ka üks Eesti kutt keda nad kohe meile kangesti tutvustada tahtsid. Tüüp siis oli sellise hoiakuga, et „Eesti on mega nõme koht ja eestikeelt ma ka enam peale 15kuud ära olemist rääkida ei oska“. Ühesõnaga ei jätnud just kõige sümpaatsemat muljet. Esimene öö siis ei möödunud minul just kõige paremini kuna kl 3 öösel ärkasin kellegi maruda norskamise peale üles. Nimelt siis see vanem vend magas minu all naris ja lõrises nagu karu. Uuh..see oli kohutav. Peale tükk aega üleval olemist üritasin midagi ette võtta- kõigutasin voodit, raputasin kardinaid tema kõrva ääres ja lõpuks juba panin padjaga :-D kuid ei miskit..õnneks kuidagi lõpuks siis jäin magama. Teine äratus oli 7 aeg, kui kuulsin kuidas vihm põrutab vastu katust. Aknast välja vaadates sain aru, et täna küll me kuhugi randa päevitama ei lähe. Üritasin siis edasi magada. Ajasime siis end lõpuks lõuna aeg voodist välja ja läksime autoga linna peale tiirutama, et lõunat leida. Nagu teada siis suurel reedel apsul kõik poed kinni, aga õnneks asiaadid neid pühi ei pea ja süüa me siiski saime. Siis käisime Suure banaani juures pilte tegemas. Nimelt siis selles kohas on banaanid nii popid nagu Stantis olid õunad. Seal siis läks ilm nii ilusaks, et otsustasime kiirelt „koju“ minna ja bikiinid selga visata ning randa minna. Aga nagu ikka..kohale jõudes olid pilved jälle platsis. Ja mega külm oli seal tuules käes. See asi siis piirdus ala 15min rannas istumisega ilma, et riideid seljast oleks saanud.

Algne plaan oli siis reedel ikka väikest tralli teha, aga kuuldes, kui vaikne on kõik ümberringi saime aru, et väga midagi ei toimu. No meie toakaaslaste gäng tegi miskit. Sättisime siis end valmis, Maris tegi lausa uhke patsi mulle ja siis lõpuks istusime kahekesi toas ja vaatasime filmi:D no ei olnud seda tujukest. Kuidagi nukker olemine oli hoopiski.. Selline reede siis.