Minekut!

Nonii..kust nüüd alustada..olen omadega üsna jänni jäänud ja viimasest postitusest tükk aega möödas. Vahe peal on palju juhtunud. Märkamatult sai meil 4 kuud siia saabumisest täis- kuhu see aeg küll lendab? Viimased 2 nädalat on eriti kiirelt möödunud..kuna tööpäevad läksid ka päris pikaks ja kõik õhtud oli midagi teha, viimased õhtusöögid siin tutvutud inimestega, viimased peod oma kallite naabritega kõik oli väga viimane, sest nüüd sai meie aeg Stanthorpeis läbi! See aasta sai siis seal veedetud 20 nädalat ja see on ikka pikk aeg, et kõik muutus koduseks- nii maja ,kui inimesed ümberringi. Hetkel istun kõrval istmel ja sõidetud on meil nüüdseks 290km ja 60 on jäänud.. siis me jõuame Coffs Harbouri nimelisse ookeani äärsesse linna kus plaanime puhata 4 päeva. Loodame siis, et ilmadega veab ja saab lõpuks selle kadunud jume tagasi! Shoppamisest kahjuks peame suu suht puhtaks pühkima kuna see nv on easter ehk munadepühad ja siin see maru suur püha ja kõik asjad on kinni. Eks siis naudime teineteist Marisega J Pühap õhtu v esmasp hommikul siis paneme jälle autole hääled sisse ja siis on meie teekonna pikkuseks 660km umbes.. siis jõuame Warreni nimelisse väikelinna (mis tõesti on väga väike!) ja seal alustame siis uue kodu otsinguid.. töö meid seal ootab, aga mida pole on koht kus elada.. eks sellega veel hakkab nalja saama, aga meil ju on telgid olemas, jee :D Esmasp oodatakse meid siis medikal testi tegema ehk siis tahavad veenduda meie tervises ja ega me narkootikume ei tarbi- arvan, et selle testi peaksime läbima küll. Teisip siis on selline tutvustav päev kus näidatakse kogu firmat ja tutvustatakse tööülesandeid ja täidame lepinguid ja kolmap siis peaks töö lahti minema. Sellest siis juba hiljem.. kus ja mis.. ega me isegi veel ju ei tea.

Aga veel sellest Stantist lahkumisest..meie emotsioonid? Kuidagi suht null on see kõik veel, ei saa nagu aru , et nüüd läksime päriselt ära. Eile õhtul (27.3) tegime siis enda taga aias viimase bbq kuhu kutsusime kõik oma armsad Eestlased. Oli tore õhtu, no mul lausa tore öö..mõnega sai veel viimseid jutte vara hommikuni räägitud. Mul on tõsiselt hea meel, et ma nii palju nii toredaid inimesi see aasta kohtasin! Huvitav on see, et eelmise aasta Eestlaste punt oli väga vastkarva meile (no va mõned erandid loomulikult), et tagasi tulles ütlesime üksteisele, et eestlastest hoiame küll eemale! Loodan neid kõiki kunagi Eestis kohata, kui mitte enne siin Aussi maal.

Üritan nüüd siis vähe tubli kirjutaja olla.. kuna nüüd on see eluke vähe värvikam ja uusi asju peaks nagu juhtuma..

Ookean pole kaugel! Uuh..

Hüvasti, me kodulinn!

Minu kallis driver

Ja olemegi uues osariigis- NSW!