Vabad päevad

Lõpetasime siis töö neljapäeva hommikul ja ühtlasi oli neljapäeval siin maal jälle püha ehk Anzac day (pühendatud Aussi ja UusMeremaa sõjameestele) . Õhtul kutsuti meid kohaliku golfi klubisse, et ühel töökaaslasel oli sünna + selle püha tähistamine. Mõtlesin siis, et mida küll selga panna..ei tea ju kuidas on ok siin riidesse panna:D tunnen end halvasti, kui olen liiga üles löönud teistega võrreldes ja samas halb, kui teised üles löönud ja ise tossike:D Mõtlesin, et huvitav kas mu roosad kingad on liiga roosad Warrenis välja minemise jaoks..tundus, et sobisid küll sinna ja sai jällegi nii mõnegi positiivse kommentaari. Nii..kutid olid just õhtusööki söömas, kui jõudsime..  edasi siis läksime klubi poolele mis muidugi ei olnud selline nagu me ette kujutasime (mõtlesime ikka ,et taoline pubi nagu oli Stantis, et saab tantsu ja tralli, aga ei :D). Anzac päeva puhul oli üks kihlveo mäng, et inimesed seisid ringis ja tegid panuseid, pidid siis valima kas heads or tails(pead või sabad) ja oma panuse tegema. Ringi sees siis seisid 2 venda kes viskasid münte, et selgitada välja võitjad. Inimesed siis savilt loopisid 20$, 50$seid –sellistele hetkedel tuleb jälle meelde, kui erinev see raha väärtus siin on. Ise ma ei panustanud, aga kuttidel aitasin rõõmuga raha raisata :D mingi aeg tegelikult võitsid mõned meist üsna palju, aga kokkuvõttes siiski kaotasid.. siis tegime seal veel piljardit ja mingi aeg läksime edasi Steve majja aega veetma. 2 kutti  ikka vaatasid mind imestuva pilguga ja ütlesid, et ma olevat täiega ühe nende sõbranna moodi.

Reede lõunani olime niisama..nautisime vaba päeva. Peale lõunat aga mõtlesime Axeliga Dubbosse minna- sai kiirelt päev õhtusse veeretatud ja ka väiksed sisseostud tehtud.

Laupäeva pärastlõunal läksime siis väikesele väljasõidule.. kutid kutsusid meid motikatega sõitma ja loomulikult olime nõus minema. Oli see paarkümmend km linnast väljas kuskil keset mitte midagi:D ega see nende jutu järgi midagi erilist olevat..õige krossika rada olevat nii 200km kaugusel, aga et ajavat asja ära, ikka mõned hüpped olid ja liiva ja värki ka. Algul siis vaatasime ns neid  ringi vuramas ja trikke tegemas, no ikka üsna hullu panid! Ja siis tegid meile ka sõitu. Loomulikult meid hüpetele ei viidud:D ja üldiselt piirdusime normaalse tee peal sõitmisega mitte liivaaladel. Sain ka päris kiiret sõitu tunda, et pigistasin Stevei peaaegu pooleks vist :D siis küsis, et ma vist enam ei taha nii kiirelt või? Ei tahtnud jah rohkem hullu.. see oli ikka kuidagi liiga õudne..kui tuule alla võttis mõtlesin, et olen kadunud kohe sealt tagant :D ja see ei oleks küll tore. Oli meeldiv pärastlõunaJ

Pärast kiiret kodus käimist läksime õhtusöögile Hiinakasse. Seal mingi pilukas kes töötas tuli siis küsima, et kas ma polegi Canberrasse tagasi läinud? Ma siis vaatasin imestunud näoga, et mis asja..ei olnud päris kindel, et kas räägib minuga või? Siis üks kutt naerdes ütles talle, et see ei ole see neiu:D jälle olevat ma kellegi moodi. Edasi siis istusime mingi hotelli pubis ja jälgisime hobuste ja koerte võidujookse ja tegime panuseid ja võitsime ka !:) no mitte muidugi meeletuid summasid :D kamba peale panime mingi 20$ ja tagasi saime midagi 50$..aga jällegi selline huvitav ajaveetmise kogemus.

 Üldse ma mäletan seda Stantis ära tulemise hirmu.. üsna pablasin ja olin kurb, et lahkun nendest inimestest ja värki.. Aga siis Raiko ütles mulle „ Sina Kiks ei peaks küll muretsema, küll ka uues kohas saad uusi sõpru“ ja nii ongi. Olen aru nüüd saanud, et reisides ei kohta asendamatuid inimesi. Need asendamatud on mul kodus ja ootavad mind seal. Niikaua kui veel reisin siis võtan vabalt ja olen kindel, et igal pool leian endale need õiged inimesed ümber. Kui juba sellises kolkas oleme leidnud inimesed kellega hängida siis peaksime olema piisavalt seltskondlikud küll J

Pühapäev meil siis jälle hiirekesed teemas.. laup hilisõhtul kööki minnes astus Maris ühele pool surevale peale (no mina oleks seal samas vist end täis lasknud ,kui see oleks minuga juhtunud :/ ) ja too hetk ei tahtnud ka tema teda puutuda ja pani talle suure plastmass karbi peale, et Toumas hommikul tööle minnes saaks ta üles korjata :D. Hommikul üles ärgates tahtsin siis kohe wc minna,  läksin siis oma toast välja ja wcni viib pikk koridor halli vaibaga, aga nägin siis kaugemal wc ukse ees mingit tumehalli kogu,..oehh..mõtlesin kohe, et seal ka nüüd mingi hiireke ja edasi julgenudki minna:D olin siis mitu tundi toas arvutis, kui lõpuks Maris ärkas ja palusin tal minna vaatama.. ja oligi hiir seal! Seekord surnud, korjas ta siis kenasti kilekotti ja viis minema ja sain ma lõpuks wc mindud:D. Pärast õekesele helistamist läksin kööki.. ja nägin jälle midagi kahtlast! Nagu mingi saba moodi asja oleks tölpnenud prügikasti kõrval..jälle ma röögatasin ja kutsusin Marise. Jälle ta tuli mind päästmaJ Ütleski, et no krt..pean siin Sinu pärast nii tugev olema. Aga nii tore, et üks meist vähemalt on tugev selle koha pealt:D minul lihtsalt kogu kere hakkab värisema neid nähes..ma ei kujuta ette palju neid veel välja tuleb, aga tore, et nad nähtaval kohal on olnud! No muidugi me neid ju ei tea kes kuskil kapi taga on..:D

Ja ongi 4 vaba päeva läbi..hakkab esmaspäevast siis jälle hommikune vahetus mis saab läbi pühap õhtul. Toredat töönädalat meile siisJ

Steve

Ben

Ethan ja Maris olekus :-)

Stevo hüppel, aga ega väga vist ei näe :D:D

Sõitsime teise kohta..väike kaader läbi esiklaasi

"ah ma niisama siin meie uue autoga"

Jälgin värki..

"commmoooon Kristi, let´s go now.." pablamas:D

Esimest korda rallika seljas :P

Maris rallitama minemas

Chillivad seal koos lehmadega.. :-D

Marise õhtusöök, eelmine kord ta pettus chinakas ja läks seekord kindla peale..

Õhtustamas :-)

Aeg lendab

Kui aeg siin nii kiiresti edasi läheb siis olen ma juba varsti kodus! Juba ongi läbi teine töö nädal ja üldse saab siin oldud juba kuu aega..6 x nii palju veel siis jäänud:D.

Öötöö kohta siis nii palju, et mulle see vist ikka ei meeldi.. Marisel ei olnud probleeme ühelt rütmilt teisele minemisega, aga mul esimesed ööd olid üsna kohtutavad kuna enne esimest ööd ärkasin juba 9 hommikul üles ja üsna raske oli siis end terve öö üleval hoida. Mõne päevaga sai ka minu magamise graafik õnneks paika. Ööd on ka meil üsna jahedaks läinud, et ka sp ei meeldinud mulle öösel tööle minna. No õnneks meie töötame siseruumis kus on AC olemas, aga vahel peab ikka teistesse ruumidesse minema siis tunned seda karget külma õhku! Ja enamus teised peavad töötama avatud ruumides..uuh kui kahju neist. Üldse nii naljakas on see, et päeval on 25-29kraadi sooja ja siis öösel langeb temperatuur 5-8 kraadini.

Esimesed 2 ööd oli mingi uus naine meile saadetud, et teda õpetaksime. Ta siis on nö call in piff ehk kui keegi haigeks jääb või ei ilmu tööle siis on kohe keegi võtta. No nii saamatu ja midagi ei jaganud :D ise veel kohalik..et keele probleemis nagu asi ei olnud. Ausalt öeldes juba nii ootasime 3 ööd, et ilma temata olla. Peale seda olime ikka veelgi rohkem rahul, et kui tublid me ikka oleme :D Saime kiirelt asja selgeks ja ei ole mingid uimased.

Ja hiire saaga meil ka endiselt kestab.. Toumas siis on mitu korda töö juurest mürki toonud ( need lõksud mis ostsime ei meeldi neile üldse) ja juba mingi 6 pakki!! Ja kõik on ära söödud.. üks õhtu siis istusin diivani peal ja järjest rohkem hakkasin mingid lehka tundma:D ütlesin siis Marisele, et see meenutab surnud hiire haisu või midagi kahtlast..:D asusime siis diivani aluseid läbi vaatama ja kardina alla.. muud mööblit meil ju eriti suures toas pole, aga ei midagi.. Siis Maris vaatas ka korra tv laua alla, ütles siis, et seal nagu mingi asi on ,aga ei saa täpselt aru mis :D Suskis siis sealt midagi paberiga , et lükata ühelt poolt teisele poole..mina ise vaikselt diivanil olukorda jälgides ja siis vopsaski hiire laibake välja ja ohh seda kiljumist:D Axel siis tuli selle peale oma toast välja ja uuris mis lahti, seletasime siis asja ja ta mitu korda küsis, et surnud hiir ja teie karjute?? Et oleks siis elus eksole :D haha..aga nii jube oli, õnneks korjas ta selle üles. Siis teine kord istsusin päeval rahulikult diivanil, kui nägin silmanurgast kuidas miski vudis mööda koridori meie tuppa. Karjusin siis Marisele, et õuuuu hiir vist läks meie tuppa! Läksime siis asja uurima.. meil ju päris palju kotte nurgas ja üldse asjad maas kuna kappe ju pole. Maris siis susis seal oma kotte mina asja voodi peal jälgides ja kiljudes:D järsku siis miski vuraski ta kohvri alt välja..üritas siis toast välja saada, aga uks oli pool lahti ja ta jäi ukse taha lõksu:D siis niuksus seal ja pani tagasi kottide alla, seekord siis minu omade. Ohh seda minu paanikat, et mingi hiir minu kottide all!!! Iuuuu… kakkusin siis oma kotte kuidagi endal süda rinnus puperdas nii jubedalt. Lõpuks ta siis pani minema ja nüüd on meie toa uks koguaeg kinni. Rääkisin ühele onule töö juures seda lugu siis ta ütles, et kui me oleme tööl siis hiired käivad magamas meie voodis ja pissivad ja kavad meie asjadesJ on alles onu. Ühesõnaga on mul pehmelt siiber neis. On alles elu mul siin.. ela koos hiirtega- surnud ja elavatega. Nüüd ongi veidi hirm, et nad (ei kujuta ettegi, kui palju neid siin kokku on) nii palju mürki ära söönud, et varsti alustavad suremist siin kuskil..loodan, et nad ikka kiirelt välja tulevad mitte ei mädane kuhugi ära:D täna nägin unes ka neid, see hirm vist nii suur..oli neid nii palju ja nad üldse ei kartnud meid kuna olid vist mürgi mõju all ja uimased..prrr.

Aga muidu on elu täitsa ilus ja tore meil siin J eks näis mis need vabad päevad ka toovad..

Esimene töönädal cottonis

1 päev

Terve öö magasin väga halvasti- küll mingid putukad sõid küll häirisid kombainid mis korjasid maja ees olevalt põllult puuvilla või oli hoopis uue töö ärevus.. (ja me keerasime kella tunni võrra tagasi, niiet eestiga on vahe nüüd 7h J)hommikul oli tõesti tunne nagu oleks esimene koolipäev :-D. Sellest nädalast siis alustasime tööga nii nagu peab ehk siis meid on press ruumis kolm naist. Vastavalt siis üks on arvuti taga- võtab bale´t näidised, skännib ticketi sisse, paneb uue koti peale teisega, pakib näidise rullid kokku ja teine siis on teisel pool- valmistab uusi kotte ette ehk siis võtab pakist välja, paneb hunnikusse, paneb sildid peale ja paneb esimesega uue koti peale ja kolmas siis on all koristamas (suured masina ruumid vaja kompress õhuga tolmust ja vatist puhtaks lasta) või siis aitab teisi milles vaja. Ja nii siis korda mööda. Saime kenasti hakkama, kõik oli meeles ja aeg läks üsna kiiresti. Arvutiga korra suutsin midagi teha..võinoh ma olen kindel, et ma ei teinud ise mitte midagi ju. Hakkasin siis järgmist kleepsu sisse skännima siis vaatasin, et mis mõttes arvuti on lukus ja tahab parooli? Kutsusin siis raadiosaatjaga abiväge. Tuli siis üks..küsib, et kuidas see võimalik? Kutsub teise..ta ka aru ei saa, et kuidas küll arvuti sai välja lülituda:D kõige parem oli see, et parooli ei teadnud keegi..lõpuks oli terve kaader ümber arvuti ja sügasid pead.. ja meie siis passisime niisama. Aga polnud hullu.. esimese päeva kohta läks kõik hästi.

2 päev

Juba oli veidi raske ärgata :D aga kui üles ära sain siis oli ok, tegelikult olin täitsa välja puhanud. Täna oli ikka üsna lebo päev..sest mitu korda olid masinad katki ja siis me lihtsalt istusime- lugesime ajakirju, vahtisime ringi ja olime lihtsalt ilusad. Ja minu arvuti vahetuse ajal jälle juhtus mitu seika.. peksis segast, lambist näitas mingeid alarme ja siis pidin nuppe manuaalselt liigutama ja jebima. Õnneks tundub, et meie vahetus on üsna chill, niiet neid kutte enam ei pelga ja julgen juba raadiosaatjaga suhelda ja appi neid paluda, kui miskit halvasti. Vaikselt juba cottoniga seonduvad vajalikud väljendid ka selged.. (mäletan ,kui pidin esimeses õuna shedis ka raadiosaatjaga hakkama tegelema siis alguses täiega pelgasin, aga lõpuks oli juba täitsa normaalne ju). Päev läks siis üsna kenasti, aeg läks kiiresti. Üldiselt ei tundugi see 12h nii hirmuäratav enam..:)

3 päev

Magamisega enam probleeme pole, nii kui pea patja puutub ma magan:D ülesse saamisega ka veel raskusi pole.. no alles 3s hommik ka :D Päev läks hästi. No nagu ikka.. masinad andsid mitu korda otsad ja sai jälle jalga üle teise visata, arvuti läks mõned korrad hulluks ja selline tavaline värk. Töökaaslasteks on meil siis ainult kutid ( va meie enda ruumi töötajad ehk Maris + kohalik:D) ja mulle see meeldib. Kuttidega suhtlemine tuleb kuidagi paremini välja. Saab nalja, mitte draamat. Naistega koos töötamine on tavaliselt nagu ussipesas olemine, kahjuks. On ka muidugi erandeid, aga üldiselt mu kogemused näitavad seda. Supervisor on meil kift vend, ikka viskab natsi, kui teda üles kutsun. Praalib, et miskit vussi keeranud jälle (tegelikult teame ju, et masinad ise streigivad:D). Päev läks üsna kiirelt, alati, kui see on läbi siis mõtlen, et kui kiiresti ikka see aeg siin läheb.

4 päev

Eem.. ei olegi nagu väga midagi enam rääkida, töö on ju iga päev sama ja midagi trastilsit ei juhtunud. Kuni lõunani puuvillapress streikis, et ei teagi kas see jääbki nii olema? Pärast sai ikka tööd ka vihuda. A ja üks kohalik papi käis mitu korda jutustamas, uuris kust pärit jne..ja siis viimane kord tuli ja küsis meilt, et kas Eestis on kõik tüdrukud nii ilusad? Nii armasJ  ja siis manager käis küsimas, et kas me viiruse vastast vaksiini tahaksime, et firma maksab kinni. Muidugi tahame. Ja neamad ju ei taha, et me haigeks jääksime ja graafiku sassi ajaksime..3 päeva veel.

5 päev

Ja ikka veel ei ole raske tõusta! Tööle lähme naeratus näol..pidimegi ühed päikesekiired seal olemaJ ei saa siis enam tigeda näoga teistele head hommikut soovida ju. Ühele inglise tüdrukul kelle vahetust hommikul üle võtame oli täna sünnipäev. Laud olid sünnipäeva torbikuid, õhupalle ja koogikesi siis täis:D Hea, et enda sünnipäeva sain ikka vähe vingemalt tähistada.. Töö mõttes oli päev edukas, masinad streikisid minimaalselt ja arvuti lolliks ei läinud meilJ

6 päev

Kuna käes on nädalavahetus siis on tööl üsna vaikne st bosse ja muid kõrval tegelasi ei ole liikvel ainult meie tiim. Nädala algul Axel kiitis meie tiimi, et meil olevat parim meeskond.. et kõige toredamad sellid koos ja nüüd nädala lõpuks võin julgelt öelda, et nii ongiJ kõik on rõõmsad ja üsna noored ka:P teisi vahetusi nähes ei tundu pooltki nii toredad:D haha..eks see on ka see, et olen juba omadega harjunud ja tunduvad nüüd nad lahedamad. Kohe algul ma nt ei teadnud kes on meie supervisor ja vastutajalt teine vend mis on ainult hea, sest võtsin neid siis kohe nagu mate mitte bosse :D niiet õhkkond meil tööl on väga hea. Ja töö päev ise oli nagu ikka..chill üsnagi=)  1 päev veel ja siis 4 vaba päeva! Jei.

7 päev

Oli alles päev! 9,40 siis juhtus midagi masinaga.. mõtlesime, et tavaline viivitus, aga siis tuli supervisor nägu naerul teatama, et selle värgi parandamine läheb küll 10h, et koristaksime siit ja sealt ja siis võime veits asja teha, aga siis arvatavasti ära koju. Olime juba üsna kurvad, sest pühap on ju topelt tasu.. Nii kella 12 aeg aga nad siis arvasid, et saavad siiski asja 16 valmis, et jääksime ikka ootama.. nii me seal siis passisime- kes luges raamatut, kes jutustasid jne.. mina aga otsustasin ilusat ilma ära kasutada ja väljas väheke päikest püüda. Kõige parem koht tundus cottoni bale´de peal- mõnus ja puhas. Mõned onud ikka ja jälle ikka käisid rääkimas, et ma päikese käes kaua ei oleks, et see Aussi päike ju nii ohtlik jne..no aga kuidagi ju peab pruuniks saama. Masin siis sai korda nii 15 aeg, saime siis 5h lihtsalt olla. Et siis selline päev… ja ongi 7 päev läbi! Ei olnud see nädal nii hull nagu ma algul kartsin. Õnneks olime valmis hullemaks kuna olime kuulnud iga sugu õudsaid lugusid cottoni kohta..aga vot mina ei tea kust need lood tulnud on kuna meie oleme küll rahul! Eks varsti läheb see kõik üksluiseks..aga siiski usun, et peame kenasti vast. Nüüd siis 4 vaba päeva, et eks siis näis mis me ette võtame..:-)

Üks meil on väike piilur.. vihub aga salaja pilte teha :-D seal ma siis lamasin..ja hetkel vist räägin Jürksiga juttu :-)

Telefoni pilte

Telefonist pilte vaadates avastasin, et seal on üht koma teist mida pole teiega jaganud :-)

Ükskord tegin Marisele vähe vallatu hommikusöögi..

Ühel ilusal päeval Arvet ja Jürgen korjasid meile lilli töölt koju tulles.. kas pole mitte armas =)

See combo oli veebruari lõpus üsna tihe meie köögis..ja vajalik! Haigusi ravisid need pitsid nii mis kole

Oli kord pühap, kui ei jaksanud me süüa teha..

Sünna armsad makroonid

Armas Jürgen tõi mulle roosid ja Asti shampa.. ühe väga lihtsa asja eest. Oh kui nunnu ta ikka on:)

Paul ja Clear

Jürksiga siis seda head shampat nautimas tagahoovis.. meie viimase teisipäeva koos istumine

Minu töökoht oli see! Õuna spotting..väkk

ei enam ..

vahel oli üks kass meil voodis..lambist

meie viimase Stanti õhtu grillimine

meie lihavõtte jänkud :)

Rand..

Maris tegi mulle jälle ilusa patsi:) (järgmine päev shoppamas käies 3 x kiideti seda!)

Käisin Pauliga hüvasti jätu õhtusöögil Tai restoranis..

Mini elukas :D

Õtsuga pubis

Armsake

Armas Virko meie autot pesemas..:) seda  teenust jääme küll igatsema..

kui kunagi veel Stantis päike paistis ja päikest võtta sai

Elisa ja Jürgen kokkamas

Peojärgne päev ilmselgelt

Jeee, viimane päev!

hüvasti Stant!

Selline siis on meie uue töö ruum.. sellise pildi leidsin siis täna facebookist mille oli lisanud sinna Axel. Nimelt siis ühes ruumis on arvutid kus näevad kõike näite ja  mida need põhi vennad peavad käima jälgimas ja seal on ka kaamera pildid. Täna siis kuulsime, et meie ruumi pilt olevat nende lemmik ja see olevat neil koguaeg lahti, et põnev vaadata mis me ikka teeme seal. Ei oskagi enam ära olla, kui koguaeg silm peal on :D

Ups.. cottoni bale läks lahti ehk siis puuvilla pall tuli ilma sidumata pressi alt välja

Mis seal ikka teha..kui kutid pressi ruumis möllavad

Maris puhkab jalga raskest tööst..:D kui on hetk, et seda rasket tööd pole :D

manager, supervisor ja mehaanik